Huo-oooo, huo-oooooooo

Vilge

Manne gumpe holvu? Manne gump­pet ellet valv­viin, ja manne muhtu­min sáht­tet beakke­hit okto­nas vánd­dar­dead­dji gump­pet? Lea go gumpe vára­laš? Ollu gažal­dagaide soait­tát oaž­žut vástá­dusaid ođđa girj­jis gos oah­pás­muv­vat gumpe­viel­pái Vilgii.


Ođđa fágagirji mánáide

Gumpevielppis Vilge
Tihttel Gumpevielppis Vilge
Čálli Ellen Anne Sara Gaup
Sárgu Elisabeth Årebrot Madsen
Ulbmiljoavku 7–9 jagi

Gumpe lea min gask­kas álo lea­maš ealli masa olbmot eai nu liiko, erenomá­žit ealá­hus­olbmot, nugo eanan­doal­lit ja boazo­doal­lit. Gumpe goddá ja borrá eará elliid. Gumpe­valv­vis leat ollu gump­pet ja sáht­tet god­dit ollu sávz­zaid ja bohc­cuid. Dáinna girj­jiin lea ulbmil oahpa­hit mánáide movt gump­pet ellet luond­dus, ja movt gump­pet biv­det valv­vis ja okto. Gumpe lea maid ealli mii gullá luonddu eko­vuogá­dah­kii, ja gumpe lea ávkká­laš luond­dus, go dat ovda­mearkka dihte caggá godde­elliid laska­mis badjel­meari.

Njálmmálaš muitalanárbi buolvvas bulvii

Ellen Anne Sara Gaup liiko čál­lit muita­lusaid elliid birra ja dáinna vugiin mánáid oah­pás­muht­tit min lun­dui ja lagas­bir­rasa elliide. Son lea ovdal čál­lán girj­jiid: Rágo ja Skireáhkku (2007), Niillas ja Báktestálu noaidelávži (2012) ja Miesážis rávis boazun (2021). Dán vuoru son mui­tala gumpe­vielpá Vilge birra, mii rie­gáda muh­tin vuovd­dis.

Vilge eallá ovt­tas iežas valv­viin, eadne- ja áhčče­gump­piin ja oabbá- ja viel­lja­gump­pii­guin. Dađis­taga go Vilge stuorru, de beassá son mielde bor­rosa biv­dit. Álg­gos son oahppá mo sáhpá­niid ja unna eallá­žiid galgá fil­let gitta, dasto son beassá mielde go valvi bivdá stuo­rát elliid nugo bohc­cuid ja ealg­gaid. Valvi joh­tala ieš­guđet báik­kiid gask­kas jagi áigo­dagaid mielde, ja nu Vilge oah­pás­muvvá iežas duovda­giidda. Nu mo gump­piid eal­lin lea, de Vilge maid šaddá guođ­đit iežas eadne- ja áhčče­gumppe go lea stur­ron dan mađe ahte birge­goahtá sudno haga. Son vuolgá vánd­dar­dit ja šaddá ođđa hástá­lusaid okto čoav­dit. Vilge oahppá jođá­nit geas son buot eane­mus ferte váru­hit. Okto­nas vánd­dar­demiin son oahpás­muvvá ciiko­gum­pii, geainna álgá biv­dit ovt­tas ja ráhka­dit iežas valvvi.

Ahte girji lea čál­lon muita­lus­hámis, dahká ahte mii oahpás­muv­vat gump­piide áib­bas eará láh­kai go jus dušše loga­šeim­met die­đuid. Girje­čálli lea per­sonali­seren gump­piid, ja nu lea álkit áddet manne gumppe sáhttá olbmuide leat stuorra vašá­laš ja olbmot ges gumppe stuorá­mus vašá­laš. Gump­piid eal­lin joatka­šuvvá ja seamma dahká min buolv­vas bul­vii máin­nas­teapmi.

Oktavuohta