Kultursensitiiva sámi skuvla

Kultursensitiiva sámi skuvla guorahallá sámi skuvllaid oahppama lágideami kultursensitiiva oaidninvuogis. Girji ovdanbuktá ja čilge vuđolaččat kultursensitiivva sámi skuvlla dutkamuša ja buktá ovdan dutkanbohtosiid.


Girji vuođđuduvvvá Pigga Keskitalo doavttigrádadutkamuššii, mii giehtadalai Norgga Sameskuvlla organiserema ja oahppoplána. Dat almmuhuvvui suomagillii 2010:s Sámi Allaskuvllas.

Girjji teaksta lea heivehuvvon láidehussan sámeoahpahusa kulturhearkkes dili guorahallama ja oahpahuslágiidemiid váras.

Juohke riikkas, gos sámit orrot, leat jođus doaimmat ovddidit sámeoahpahusa. Girji lea oaivvilduvvon skuvlaovddidandoaimmaide doarjjan ja movttiidahttima váras seammás go dat addá dieđuid Norgga beale sámeoahpahusa birra.

Girji heive earret eará studeanttaide, oahpaheaddjiide, politihkkariide ja sámevánhemiidda sihke buohkaide guđet beroštit sámeoahpahusa ovddidanvejolašvuođain ja čuolmmain.

Girjjis guorahallá čálli ee. dáid beliid:

Mo oahpahus lihkostuvvá geasuhit mánáid ja nuoraid nu ahte sii šaddet aktiivvalaččat ja hutkái servodagas? Mo skuvla válbme oahppiid jearahit ja leat diehtoáŋgirat? Mo skuvla lihkostuvvá ovddidit oahppiid ipmárdusa, njálmmálaš ja čálalaš gálggaid ja dáidduid ja áhpiid? Leago skuvla lihkostuvvan láhčit oahppama nugo oahppoplánat ávžžuhit? Dát girji guorahallá sámi skuvllaid oahppama lágideami kultursensitiiva oaidninvuogis. Girji lea maid ovdamearka das, mat bealit gullet sámi skuvlla dutkamii.

Čálli

Pigga Keskitalo

Pigga Keskitalo

Pigga Keskitalo (r. 1972) lea Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpu vuosttašamanuensa ja Helssega universitehta bajásgeassindiehtagiid doseanta. Son lea nákkáhallan pedagogihka doavttirin Lappi universitehtas jagi 2010. Nákkosgirji gieđahalai sámi skuvllaid ja oahppoplána. Keskitalo lea bargan jagi 1999 rájes sámi oahpaheaddjeoahpus. Son lea bajásšaddan Njuorggámis Deanu leagis. Keskitalo lea almmuhan sámi skuvlengažaldagain girjjiid ja artihkkaliid. Son jođihii sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu mastera 1–7 ja 5–10 rámmaplánalávdegotti jagi 2016, ja jođiha dál masteroahpuid mat álge borgemánus 2017.

Oktavuohta